default-output-block.skip-main
Regional | Ngāti Porou

He kaitieki tai e whakakī ana i ngā tapuwae o Paikea

He rohe noho patata ki te moana ina ko te eke ngaru, te kaukau me te hii ika etahi o ngā mahi parekareka engāri  tēra ano ōna morearea inā he tuatahitanga mō Ngāti Porou ki te whakatere waka hauora me āna ika tauhou tekau mā waru ki tō rātou karapu.
Ko Uetaha Wanoa tērā he mema hou o Ngā Kaitieki Tai o Ngāti Porou, “Ki ahau he tino kiko tō ēnei mahi nā te mea ki tā te Māori he waiata he haka he pao e pā ana ki ngā mahi ā-runga moana, ā, mā ēnei mahi ka taea ana mātau ki te whakatinana i ngā kōrero.”
Ki tā ngā kōrero tuku iho o Ngāti Porou ko Paikea te tipua i ū ki Te Tairāwhiti mā runga tohora, ka mutu, he hononga whakapapa ki te moana.

Ngāti Porou Surf Life Saving Club celebrates the induction of its new members #TeAoMāoriNews #TeTairāwhiti

Posted by Te Kuru Dewes on Monday, April 15, 2019
Ko tā te Kaiwhakahaere o Ngā Kaitieki Tai Ngāti Porou ko tā Peter Boyd, “He had to know how to swim, he had to know the currents, the waves, so Paikea is the orginial lifeguard so we take his example of becoming water safe, water minded, moana ocean minded, and it's being able to these surf lifesaving skills into a Māori context.”
Kei ngā tatau a Tiaki Tai Aotearoa, 22 mano ngā wā kua mōrehu ai te tāngata i ngā waka moana tiaki tai. Ko te waka hou nei nā Ngāti Porou he mea koha nā te kamupene o BP kua 51 tau e tautoko ana i te kaupapa Tiaki Tai.
Hei tā tumu o BP hei tā Debbi Boffa, “40% of all rescues that Surf Lifesaving does every year use an IRB, so by giving them this IRB we can help support them to support their community better.”
“Surf lifesaving has been around for over 100 years, and it's great that we can adapt a system that works, and skills, and take into our Māori communities”, says Peter Boyd.
I tōna tau tuarima e whanake nei, kei te takiwā o te RUA RAU kiromita te rahi o te rohe o ngā kaitieki tai o Ngāti Porou.
Hei tā Uetaha Wanoa, “Ki a au nei he tino pai ēnei mahi hei āwhina i ō mātau pukenga waka ama ka taea mātau ki te tiro ki te moana kia taea mātau te mōhio he aha te aha. Ko tērā te mea nui kia āwhina i ngā whānau mēnā e toremi ana kia āwhina i a ia ki te oneone ae tino pai.”
I a Hine Takurua e whakaeke tonu nei ka haratau ai ngā taitama ki wā rātau mahi.